Uusaastapidu

Tänasel jalutuskäigul sündis taas üks väike lookene. Kutsun teidki metsa uusaastapeost osa saama.

 “Kuule, mis sa srvad, kas meil ikka uusaastapidu tuleb?” küsis männivanake oma ammuselt semult, kellega oli juba aastakümneid kõrvuti tuult ja tormi, põudu, paduvihmasid ja lumetormegi trotsitud. “Vot ei tea, jah. Kuuldavasti inimestel pidid tänavu kõik peod ära jääma, mingi kole viirus käib nende seas ringi. Aga meid see ju küll ei tohiks häirida.” vastas teine arupidavalt. “Aga, oota, ma nagu kuuleksin uudiseid puuladvus liikuvat. Sirutan end natuke, kuuleb ehk kiiremini, mida teada antakse…”Selgus, et saabuski uudis metsarahva uusaastapeo toimumise kohta. Ja nii hakkasid kõik ennast kibekiiresti rõõmsa elevusega peoks ehtima. Kes oli omale ettenägelikult alles jätnud mõne suvise vilja, kes osa leherüüst, teised aga kasutasid käepäraseid vahendeid – naabrilt pudenenud okkaid, lund, härmatist või veepiisku. Oli ka neid, kes väiksema sõbra sülle võtsid ja nii koos teineteist täiustasid. Igatahes ilusaks said peo alguseks kõik, nii noored kui ka kõige vanemad ja elevust oli mets täis.

Ja muide, metsapeole on lubatud ka meid, inimesi. Korraldajatel on ainult palve, et käituksime seal kohalike kommete kohaselt – kuulates vaid metsa muusikat, säilitades piduliste kauneid ehteid ja tagades neile rõõmu ja rahu.

Toredat aastavahetust!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *