Ülevaade juuni- ja juulikuistest üritustest

6.-7. juunil toimus kolmas üle-eestiline loodusvaatluste maraton. Registreerisin ühe avaliku vaatlusala ka Neemes. Lisaks minule jõudis alale vaatlema veel üks loodushuviline pisut kaugemalt naabruskonnast. Aitäh, Jüri! Kahepeale läks meie poolt sellelt väikeselt alalt kirja 155 vaatlust 138 erinevast liigist (osasid küll päris liigini määrata ei õnnestunud). Minu jaoks olid kindlalt põnevaimad leiud karmiinleevike linnuriigist, suur merevaiklane tigude hulgast ja haisev jooksjarohi (kuna taim veel ei õitsenud, oli tema määramisega parasjagu peamurdmist). Jüril õnnestus tegelikult ka metskitse näha, aga kuna see vaatlus jäi registreeritud ala piiridest napilt välja, ei pääsenud ta kahjuks ka meie ala liikide nimekirja.

27. juunil toimus suvematk palumännikute vahel. Paraku otsustas ilmataat just selleks päevaks kuumakraanid lahti keerata ja mõned registreerunud matkalised otsustasid viimasel hetkel tervise huvides matkast loobuda. Väga mõistlik otsus, sest 30-kraadises kuumuses võib kõike juhtuda. Siiski matk päris ära ei jäänud, üks vapper matkaline tuli kohale ja koos läbisime planeeritud rajast suurema osa. Tõsi, natukene ikka lühendasime rada, sest kuumus väsitas parasjagu. Ja loomulikult oli parim osa seekord matka peamine sihtpunkt, sest punkris sees oli mõnusalt jahe.

19. juulil käisime ja vaatasime taaskord üle Neeme küla vaieldamatu pärli ehk Uitro sääre. Seekord oli ilm matkamiseks täpselt paras ja Harjumaa erinevatest nurkadest kokku tulnud seltskond lausa suurepärane. Leidsime, et rannas juba nälga ei jää, aga Uitro sääre päris viimane tipp jäi seekord meie poolt vallutamata, sest seal toimus parasjagu isaste kühmnokk-luikede vahel piirivaidlus ja pidasime targemaks neid mitte segada. See-eest saime parajast kaugusest nautida seda suurepärast vaatemängu.

25. juulil toimus grupile broneeritud matk Rammu saarele. Kuna eelnev öö ja hommik olid olnud veel väga sajused ja merigi veel üsna kõrge lainega, õnnestus meil nautida peaaegu inimtühja saart, nägime vaid ühte paati kaugemasse randa saabumas. Aga laine kõrgus meie mõnusalt suurt paati ei takistanud ja on juba teatud tõde, et kui mandril sajabki, on Rammu saarel ikka ilm ilus, ning ei pidanud me selles ka seekord pettuma. Suur tänu toredale matkaseltskonnale ja suur tänu laevakapten Antile!

Pildid leiab “Mis olnud” lehelt (võib-olla väikese hilinemisega, sest suvel on nii palju õues toimetamist, et arvuti juurde on keeruline jõuda). Nautigem suve kuniks teda jagub!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *